KLA uuring on tööriist kogudusele, kes tahab hinnata oma olukorda ning saada ideid koguduse loomulikuks arenguks. Enamus koguduse juhtidest ja töötegijaist arvab end intuitiivseltki taipama, mis on koguduse tugevad ja nõrgad küljed, kuid mõnikord meie intuitsioon petab ning me muutume teatud asjade suhtes “pimedaks”. KLA uuring kaasab suurema hulga inimesi, võimaldab neil asju anonüümselt ja objektiivsemalt hinnata ning kogutulemus on üsna hea läbilõige sellest, kuidas asjad koguduses “tegelikult” on.
Tuleb tähele panna, et KLA uuring on mõõdu- ja analüüsivahend – umbes nagu vereproov oma tervisliku seisundi hindamiseks. Vereproovi andmine ja selle analüüs iseenesest ei muuda su tervist oluliselt paremaks ega halvemaks. See annab aga üsna häid andmeid selle kohta, kas ja mida tuleks tervisega ette võtta. Mõnikord on pastorid öelnud: “Ma tegin aasta eest KLA uuringu, aga mu koguduses ei ole mitte midagi muutunud.” Millest see räägib?
KLA uuring annab kõigepealt tulemuseks koguduse 8 kvaliteediomaduse näitajad. Lihtsustatult võib öelda, et see on 8 tulbaga diagramm, mis näeb välja umbes selline (see näide on võetud ühe üle keskmise tubli koguduse esmauuringust):
Lühidalt ja veidi lihtsustatult öeldes tähendab iga kvaliteediomaduse juures olev number kalibreeritud väärtust, kus “50” on keskmine väärtus, arvestades sama riigi/piirkonna tulemusi. Kasutatud statistiline mudel on üsna keerukas, aga võib veel öelda, et 70% kogudustest asuvad vahemikus 35-65 ning 15% kõige nõrgematest on seega alla 35 näitajaga ning 15% tipus on üle 65 näitajaga. Siiski ei ole tegemist protsentväärtusega, sest näitajad võivad olla ka alla 0 või üle 100.
Tulemused lähevad huvitavamaks siis, kui kogudus on teinud rohkem kui ühe uuringu – mis ongi normaalne praktika. Korduvuuringuga tuleb tasuta kaasa ka võrdlusdünaamika eelnevate uuringutega.
Enamasti on kogudusel mõistlik lisaks tavalistele uuringutulemusele tellida ka süvendatud analüüsid. Need näitavad, mis tegurid mõjutavad ja kui palju iga kvaliteediomadust ning annavad paremaid vihjeid nõrkuste kohta, millega tuleks tegelda ja tugevuste kohta, mis võivad seejuures abiks olla. Süvendatud analüüse saab tellida kahte liiki – “NCD Insights” ja “Profile Plus”. Siin on kummastki analüüsist näidised, mille alusel saab otsustada kas ja/või kumba neist oma töös eelistada.
Tavaliselt pakub uuringutulemuste analüüsil huvi nn “miinimumfaktor” – see on kvaliteediomadus, mille näitaja on kõige madalam. KLA lähtub koguduse arengust rääkides “lühima tünnilaua põhimõttest”, sest empiirilised uuringud sadade ja tuhandete koguduste juures näitavad, et kasvav kogudus on väga-väga suure tõenäosusega see, kus kõik kvaliteediomadused on vähemalt näitajaga 65. Seega pärast esimest uuringut tuleks tööd teha miinimumfaktoriga. KLA soovitab materjale koguduse juhtidele iga konkreetse miinimumfaktori puhuks. Miinimumfaktoriga tegelemine ei tähenda, et kogudus tegeleb järgnevad kuud ainult selle teemaga – see ei ole vajalik ega mõistlik (vt ka biootilisi põhimõtteid).
Pärast 6-12 kuud kestnud tegevusi antud miinimumfaktoriga tuleks teha uus KLA uuring ning analüüsida ja võrrelda tulemusi. Võimalik, et eelmine miinimufaktori kvaliteediomadus on vahepealsete jõupingutustega edasi liikunud ja tekkinud on uus miinimumfaktor. Sellist 6-12 kuu pikkustest perioodidest tekib nn “KLA tsükkel”:
- Ettevalmistused KLA uuringule, kogudus ja juhid tutvuvad KLA põhimõtetega
- KLA esimene uuring
- Analüüs ja miinimumfaktor, tegevusplaan
- Plaani elluviimine – 6-12 kuud
- Uus KLA uuring ja tagasi p3 juurde.