Koguduse kasvu m\u00f5ttes t\u00e4hendab paljunemine mitte liitmist vaid korrutamist.<\/p><\/blockquote>\n
Testk\u00fcsimus: Kas antud samm p\u00f5hjustab paljunemist korrutamise m\u00f5ttes v\u00f5i \u00fcksnes liitumise m\u00f5ttes?<\/p>\n
Kujutage ette, kuidas vesiroos kasvab tiigil, mille pindala on 1260 ruutmeetrit. Sedaliiki vesiroosi lehe pindala on umbes 100 cm2<\/sup>. Kasvuhooaja\u00a0alguses on vesiroosil vaid \u00fcks leht. N\u00e4dala p\u00e4rast on tal kaks lehte. Veel n\u00e4dala p\u00e4rast neli lehte. Kuueteistk\u00fcmne n\u00e4dala p\u00e4rast on pool tiiki lehtedega kaetud. Kui palju kulub aega, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud tiik lehtedega kattuks? Kas veel kuusteist n\u00e4dalat? Ei, vaja on vaid n\u00e4dal ja kogu tiik on lehtedega kaetud. T\u00f5esti, 17. n\u00e4dal kataks enam kui 1260 ruutmeetrise pinna. P\u00e4rast 17. n\u00e4dalat on seal 131072 lehte, mis katab 1310 ruutmeetrit.<\/p>\n
See n\u00e4ide ilmestab biootilise paljunemise potentsiaali, kuid sellest paljunemise printsiibist ei ole alati lihtne aru saada. Paljudel on raske m\u00f5ista, miks poole tiigi kattumine lehtedega v\u00f5tab vaid n\u00e4dala, kui esimese poole kattumiseks kulus 16 n\u00e4dalat. Aga niisugune see paljunemise printsiip kord on.<\/p>\n
V\u00e4ike p\u00f5hjus, suur efekt<\/h3>\n
Paljunemise p\u00f5him\u00f5te n\u00e4itab selgesti, et loomulik koguduse kasv ei t\u00e4henda tingimata rohkema energia kulutamist. Motoks on pigem \u201eT\u00f6\u00f6ta targemini, mitte k\u00f5vemini.\u201c Kui te p\u00fc\u00fcate paljunemise p\u00f5him\u00f5tet koguduse k\u00f5igis t\u00f6\u00f6valdkondades rakendada, siis vabaneb energia, mida poleks muidu kunagi vabastada suudetud.<\/p>\n
Me leiame selle p\u00f5him\u00f5tte \u00fcsna Piibli algusest. Jithro andis n\u00f5u oma v\u00e4imehele Moosesele, et too ei \u00fcritaks k\u00f5iki t\u00fclik\u00fcsimusi ise lahendada, vaid m\u00e4\u00e4raks vastutusv\u00f5imelised juhid\u00a0 iga 10, 50, 100 ja 1000 inimese suuruse \u00fcksuse peale (2Ms 18). Mooses pidi iseend \u201epaljundama\u201c. Ka Jeesuse poolt praktiseeritud j\u00fcngrite koolitus pole muud kui paljunemise p\u00f5him\u00f5tte rakendamine juhtide koolitamisel. Uues Testamendis leidub oikose<\/em>-p\u00f5him\u00f5te (kreekakeelne s\u00f5na majapidamise v\u00f5i maja kohta, mis viitab ka perekonnale, s\u00f5prade- ja kodakondsete ringile), mis on v\u00f5tmeks efektiivsele evangeeliumi kuulutusele ning sellega on seotud ka paljunemise p\u00f5him\u00f5te. Iga\u00fcks, kes hakkab uskuma Jeesusesse, on\u00a0 omakorda uue suhetev\u00f5rgustiku (oikose<\/em>) kese, mille kaudu saab hea s\u00f5num levida \u00fche uute mittekristlasteni. Kui kogudus hakkab neid olemasolevaid sildu ja suhteid \u00e4ra kasutama, siis toob see kaasa tohutu paljunemisimpulsi: vastp\u00f6\u00f6rdunud kristlased, kes hakkavad kirikus k\u00e4ima, toovad kaasa oma oikose<\/em>, see eeldab, et kogudus suudab ka neid teenida ja Kristusele v\u00f5ita. Alanud on paljunemise protsess, mille algus oli v\u00e4ike ja m\u00e4rkamatu, kuid mis \u00fcha hoogu kogub.<\/p>\n
M\u00f5ttel\u00f5ks: Liitmine korrutamise asemel<\/h3>\n
Paljude inimeste loodud\u00a0tehniliste protsesside taga on liitmisel p\u00f5hinev paljunemine. Fordi koduleht r\u00e4\u00e4gib, et aastal 2013 suutsid nad oma tehastes toota 16 autot iga minutiga. Hea tehnoloogiaga pole v\u00f5imatu, et \u00fchelt tootmisliinilt v\u00e4ljub uus auto iga minuti j\u00e4rel – oletame n\u00e4ite huvides, et see on nii. Kui sellised andmed kehtiksid ja Fordi tehased tahaks toota igas minutis 20 autot (kasv 25%) peaksid nad lisama 4 liini (kasv 25%). Pole haruldane, et ka kogudused m\u00f5tlevad sarnaselt. Olgu koguduses\u00a0\u00fcks pastor-jutlustaja ja kogudus suudab pastori\u00a0ja tema meeskonnaga korraldada 2 Alfa kursust<\/a> aastas – mis on selle koguduse peamine uute liikmete saamise viis ning see toob iga iga kursusega kogudusse 5 uut liiget nii kokku umbes 10 inimest aastas. Kui kogudus tahaks oma v\u00f5imekust kasvatada, siis ta palkaks veel \u00fche t\u00f6\u00f6tegija, kes loodetavasti suudaks oma tiimi kokku panna ja pidada ka 2 Alfa kursust aastas ja kogudus v\u00f5iks kasvada poole kiiremini.<\/p>\n
Aga tuletame meelde vesiroosi n\u00e4idet – kui vesiroos \u201et\u00f6\u00f6taks\u201c selliselt, siis oleks tal \u00fcks \u201elehtede tootmise liin\u201c, mis suudab kasvatada teatud ajaga uue lehe. \u00a0Aga vesiroos ja elav loodus \u00fcldiselt ei t\u00f6\u00f6ta nii. Iga uus vesiroosi leht t\u00e4hendab, et taime kogu struktuur paljuneb nii, et see on v\u00f5imeline ennast taastootma. Fordi (ja muidugi ka teiste autotootjate) tootmisliinid – nii nutikad kui need ka ei oleks – ei toimi nii, sest me teame k\u00f5ik – tootmisliinid toodavad autosid, autod aga ei ole v\u00f5imelised endasuguseid autosid juurde tegema.<\/p>\n
[Katkend KLA koolitusmaterjalist \u201e\u00d5pime biootiliselt m\u00f5tlema\u201c]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Koguduse kasvu m\u00f5ttes t\u00e4hendab paljunemine mitte liitmist vaid korrutamist. Testk\u00fcsimus: Kas antud samm p\u00f5hjustab paljunemist korrutamise m\u00f5ttes v\u00f5i \u00fcksnes liitumise m\u00f5ttes? Kujutage ette, kuidas vesiroos kasvab tiigil, mille pindala on 1260 ruutmeetrit. Sedaliiki vesiroosi lehe pindala on umbes 100 cm2. Kasvuhooaja\u00a0alguses on vesiroosil vaid \u00fcks leht. N\u00e4dala p\u00e4rast on tal\u2026<\/p>\n