Koguduse kasvu mõttes tähendab paljunemine mitte liitmist vaid korrutamist.
Testküsimus: Kas antud samm põhjustab paljunemist korrutamise mõttes või üksnes liitumise mõttes?
Kujutage ette, kuidas vesiroos kasvab tiigil, mille pindala on 1260 ruutmeetrit. Sedaliiki vesiroosi lehe pindala on umbes 100 cm2. Kasvuhooaja alguses on vesiroosil vaid üks leht. Nädala pärast on tal kaks lehte. Veel nädala pärast neli lehte. Kuueteistkümne nädala pärast on pool tiiki lehtedega kaetud. Kui palju kulub aega, et ülejäänud tiik lehtedega kattuks? Kas veel kuusteist nädalat? Ei, vaja on vaid nädal ja kogu tiik on lehtedega kaetud. Tõesti, 17. nädal kataks enam kui 1260 ruutmeetrise pinna. Pärast 17. nädalat on seal 131072 lehte, mis katab 1310 ruutmeetrit.
See näide ilmestab biootilise paljunemise potentsiaali, kuid sellest paljunemise printsiibist ei ole alati lihtne aru saada. Paljudel on raske mõista, miks poole tiigi kattumine lehtedega võtab vaid nädala, kui esimese poole kattumiseks kulus 16 nädalat. Aga niisugune see paljunemise printsiip kord on.
Väike põhjus, suur efekt
Paljunemise põhimõte näitab selgesti, et loomulik koguduse kasv ei tähenda tingimata rohkema energia kulutamist. Motoks on pigem „Tööta targemini, mitte kõvemini.“ Kui te püüate paljunemise põhimõtet koguduse kõigis töövaldkondades rakendada, siis vabaneb energia, mida poleks muidu kunagi vabastada suudetud.
Me leiame selle põhimõtte üsna Piibli algusest. Jithro andis nõu oma väimehele Moosesele, et too ei üritaks kõiki tüliküsimusi ise lahendada, vaid määraks vastutusvõimelised juhid iga 10, 50, 100 ja 1000 inimese suuruse üksuse peale (2Ms 18). Mooses pidi iseend „paljundama“. Ka Jeesuse poolt praktiseeritud jüngrite koolitus pole muud kui paljunemise põhimõtte rakendamine juhtide koolitamisel. Uues Testamendis leidub oikose-põhimõte (kreekakeelne sõna majapidamise või maja kohta, mis viitab ka perekonnale, sõprade- ja kodakondsete ringile), mis on võtmeks efektiivsele evangeeliumi kuulutusele ning sellega on seotud ka paljunemise põhimõte. Igaüks, kes hakkab uskuma Jeesusesse, on omakorda uue suhetevõrgustiku (oikose) kese, mille kaudu saab hea sõnum levida ühe uute mittekristlasteni. Kui kogudus hakkab neid olemasolevaid sildu ja suhteid ära kasutama, siis toob see kaasa tohutu paljunemisimpulsi: vastpöördunud kristlased, kes hakkavad kirikus käima, toovad kaasa oma oikose, see eeldab, et kogudus suudab ka neid teenida ja Kristusele võita. Alanud on paljunemise protsess, mille algus oli väike ja märkamatu, kuid mis üha hoogu kogub.
Mõttelõks: Liitmine korrutamise asemel
Paljude inimeste loodud tehniliste protsesside taga on liitmisel põhinev paljunemine. Fordi koduleht räägib, et aastal 2013 suutsid nad oma tehastes toota 16 autot iga minutiga. Hea tehnoloogiaga pole võimatu, et ühelt tootmisliinilt väljub uus auto iga minuti järel – oletame näite huvides, et see on nii. Kui sellised andmed kehtiksid ja Fordi tehased tahaks toota igas minutis 20 autot (kasv 25%) peaksid nad lisama 4 liini (kasv 25%). Pole haruldane, et ka kogudused mõtlevad sarnaselt. Olgu koguduses üks pastor-jutlustaja ja kogudus suudab pastori ja tema meeskonnaga korraldada 2 Alfa kursust aastas – mis on selle koguduse peamine uute liikmete saamise viis ning see toob iga iga kursusega kogudusse 5 uut liiget nii kokku umbes 10 inimest aastas. Kui kogudus tahaks oma võimekust kasvatada, siis ta palkaks veel ühe töötegija, kes loodetavasti suudaks oma tiimi kokku panna ja pidada ka 2 Alfa kursust aastas ja kogudus võiks kasvada poole kiiremini.
Aga tuletame meelde vesiroosi näidet – kui vesiroos „töötaks“ selliselt, siis oleks tal üks „lehtede tootmise liin“, mis suudab kasvatada teatud ajaga uue lehe. Aga vesiroos ja elav loodus üldiselt ei tööta nii. Iga uus vesiroosi leht tähendab, et taime kogu struktuur paljuneb nii, et see on võimeline ennast taastootma. Fordi (ja muidugi ka teiste autotootjate) tootmisliinid – nii nutikad kui need ka ei oleks – ei toimi nii, sest me teame kõik – tootmisliinid toodavad autosid, autod aga ei ole võimelised endasuguseid autosid juurde tegema.
[Katkend KLA koolitusmaterjalist „Õpime biootiliselt mõtlema“]